header image

Esemekogu

Loendur

Info museaalide kohta on kättesaadav Eesti Muusemide Veebiväravast www.muis.ee

Seisuga 31.12.2012 oli  esemekogus 11089 museaali.

Külastajate pilku köidavad kindlasti väljakul asuv tehnika ja 1936. aastal ehitatud pukktuulik. Seitsmest aurukatlast neli on isesõitjad. Viis aurukatelt on valmistatud aastail 1909-1923, üks on seni dateerimata, Nõukogude P-25 pärineb 1953. aastast.

Teise huvitava rühma väljakul asuvatest eksponaatidest moodustavad kahtlemata traktorid. Vanim on 1919. aastal USA-s toodetud “International”. 1920.-1940. aastate mudeleid esindavad ratastraktorid “Fordson”, “Deering” ja “Lanz Bulldog” ning linttraktor “Deering”. Tänu saksa kolleegide poolt osutatud abile on võimalik “Lanz Bulldogi” käivitada. Teise Maailmasõjajärgsetest nõukogude traktoritest on eksponeeritud “Universal”, KD-35, XTZ Nati.

Maaparandustehnikast on ainulaadsem 1957. aastal Tallinnas valmistatud paljukopaline drenaažiekskavaator ETN-142 seerianumbriga 9. Muuseumi kahest teraviljakombainist üks, nõukogude päritolu SK-3, asub näituseväljakul. Haruldane, 1930. aastate lõpust pärinev “Allis Chalmers” paikneb hoidlas.

Suurem osa põllumajandustehnikast paikneb hoidlates. Lisaks vanadele rehepeksumasinatele on muuseumi kogus ka 1957. aastal Tšehhoslovakkias valmistatud “Agrostroj” ja 1990. aastal Soomest eesti talunikule toodud “Sampo”. Rikkalikult on esindatud külvi-, koristus- ja tuulamisvahendeid. Muuseumil on ka talurahva veovahendite kogu (61 eset). Soosaare mõisa jahivanker Viljandimaalt on kindlasti üks ainulaadsematest Eestis. Rikkalikult on mesindus- ja aiandusinventari. Arvukas linakasvatuse- ja töötlemisega seotud esemekogu sisaldab eritüübilisi lõuguteid, käsi- ja hobujõul töötavad murdmismasinaid, ropsimõõku, linaraatse ja –kamme. Tänu EPA dots Jüri Tedremaale on muuseumil ka Venemaa piimanduskoolituse pioneeri professor Karl Julius Richard Happichi unikaalne kogu. Esemekogu on täienenud ka Võrumaa Kutsehariduskeskuse endise veterinaarõppeklassi töömaterjalidega, milledest ühe huvitava osa moodustavad 38 erinevat preparaati.

Ainulaadsed on ka Eesti Vabariigi Põllutööministeeriumi hõbedast rändauhinnad (kann, ankur, kapp) eesti punase karja sugulavadele, vallatalitaja abi hõbedast ametiraha 19. sajandi II poolest, poliitiku ja põllumeeste juhi Jaan Hünersonile kuulunud Eesti Punase Risti teeneterist. Põllumeeste seltside ja teiste institutsioonide poolt välja antud tunnustusmedalitest on ehk hinnatavamad väikeste seltside nagu Vaivara, Tapa ja Väike-Maarja omad

Üks muuseumile kuuluv 1930. aastatel toodetud “Friedrich Krulli” ader on alates 1992. aastast eksponeeritud alaliselt Hispaaniasse maailma atrade näitusele.