header image

Peamised kogumisvaldkonnad

Loendur

Eesti Põllumajandusmuuseumi kogumistegevuse põhisuunad aastateks 2011-2015

1.Alusdokumendid

 

1.1.Eesti Põllumajandusmuuseum lähtub kogumisalases tegevuses Muuseumiseadusest, EPM põhimäärusest, arengukavast ja ICOM-i muuseumide eetikakoodeksist.

2.Kehtivusaeg ja muutmise põhimõtted

 

2.1.Kogumistegevuse põhisuunad vaadatakse läbi 5 a pärast, neid täiendatakse ja parandatakse pidevalt.

3.Kogumise eesmärgid

 

3.1.Kogumine lähtub teadus-, näituse- ja haridustegevusest, aitab kaasa põllumajanduse ja maaelu paremale mõistmisele ning väärtustamisele.

3.2.Muuseumikogusid täiendatakse eesmärgipäraselt selle terviklikkuse põhimõtetest lähtudes.

3.3.Täidetakse varasema kogumisega kujunenud piirkondlikud ja valdkondlikud lüngad.

4. Kogumispiirkonnad

 

4.1.Kogumispiirkonnaks on kogu Eesti territoorium, rohkem pööratakse tähelepanu aladele, kust on vähem kogutud (saared, Ida-Virumaa, Võrumaa, Valgamaa).

5.Kogumisvaldkonnad

 

5.1.Eesti põllumajanduses ja maaelus kasutusel olnud ja olevad tööriistad, masinad ja tarbeesemed.

5.2.Põllumajandus ja maaelu käsitlevad kultuuriloolise väärtusega dokumentaalmaterjalid, uurimistööd, fotod, fotonegatiivid, video-ja audiomaterjalid.

5.3.Põllumajanduskultuuri ja maaelu arenguga seotud isikute fotod ja eluloolised andmed.

5.4.Põllumajandusalane kirjandus ja ajakirjandus ning pisitrükised.

5.5.Põllumajandusliku tootmistegevusega, uurimistööga ja kutseharidusega seotud isikute märkmed, ülevaated, mälestused jne.

5.6. Eesti Põllumajandusmuuseumi tegevusega seotud materjalid.

6. Koostöö teiste muuseumidega

 

6.1.Eesti Põllumajandusmuuseum on riiklik muuseum, mille ülesandeks on koguda, uurida, säilitada ja eksponeerida põllumajandust ja maaelu kajastavaid materjale.

6.2.Koostöö eesmärk teiste muuseumidega on vältida kattuvusi kogumistöös (eelkõige Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Piimandusmuuseumiga), jagada kompetentsi ja aidata kaasa teiste muuseumide eesmärkide saavutamisele (eelkõige Eesti Piimandusmuuseum ja C. R. Jakobsoni Talumuuseum).

6.3.Muuseum ei tee kogumisel koostööd eraisikute ja firmadega isiklikes või ärilistes huvides.

6.4.Muuseum laenutab säilikuid teistele muuseumidele, teadusasutustele, eraisikutele eksponeerimiseks, uurimistööks või hariduslikeks eesmärkideks. Laenutamist reguleerib muuseumi direktori kinnitatud „Muuseumikogude kasutamise juhend ja hinnakiri“.

6.5.Muuseum lähtub eeldusest, et sarnaselt saame näituste või püsiekspositsiooni tarbeks laenata museaale ka teistelt muuseumidelt.

6.6.Annetatavaid objekte, mis ei sobi Eesti Põllumajandusmuuseumi spetsiifikaga, kuid omavad kultuuriloolist väärtust teiste muuseumide jaoks, soovitame vastava temaatikaga muuseumidele.

7. Kogumist piiravad asjaolud

 

7.1.Muuseum ei võta vastu objekte, mida pole võimalik hoiustada ega säilitada, ning mille seisukord võib kahjustada teisi museaale.

7.2.Kogumistegevust piirab hoidlapindade vähesus.

8. Kogude täiendamise printsiibid

 

8.1.Kõikide põllumajandusvaldkondade haaratus ja maaelu kajastamine.

8.2.Kogutud ainese pärinevus Eesti piires, lisaks väliseestlastega seotud materjalid.

9. Kogude täiendamise viisid

 

9.1.Annetused

Muuseum võtab vastu muuseumi spetsiifikaga sobivad annetused. Peavarahoidja ja koguhoidjad hindavad annetused ja määravad nende kuuluvuse põhi-, abi- või kasutuskogusse.

9.2.Välitööd

Välitöid teostatakse kindla suunitlusega ja kindlate projektide raames (kogude täiendamine vajaliku materjaliga, näituste ettevalmistamine jne). Välitööde läbiviimiseks koostatakse küsitluskavasid, kogutud materjalid dokumenteeritakse välitööde päevikutes. Kogutakse esemeid, mälestusi, fotosid, pärimust. Kogumisaktsioonide läbiviimiseks kaasatakse meediat.

9.3.Ostud

Kogude täiendamine ostu teel  toimub vastavalt riigi poolt eraldatud eelarves ettenähtud rahasummale ja vajadustele.

10. Muuseumikogude lünklikult kajastuvad perioodid

 

10.1.Ajajärk kuni 19.saj. II pooleni

10.2.Saksa okupatsiooni aeg (1941-1944)

10.3.Nõukogude perioodid (1940-1941, 1944-1991)

10.4.Taasiseseisvusaeg (alates 1991)

11. Põhikogusse vastuvõtmise kriteeriumid

 

11.1.Vastuvõetaval objektil on ajalooline, sotsiaalne ja kultuurilooline väärtus.

11.2.Objekti sobivus muuseumi spetsiifikaga.

11.3.Muuseumi suutlikkus tagada museaali pikaajaline säilivus ja kasutatavus.

11.4.Raamatukogu põhikogusse võetakse vastu Eesti põllumajanduse kohta käivad trükised, Eesti ajalugu ja museoloogiat puudutav kirjandus.

12. Arhiivraamatukogusse vastuvõtmise kriteeriumid

 

12.1.Arhiivraamatukogusse võetakse vastu enne 1920.a ilmunud Eesti põllumajanduse kohta käivad trükised.

13. Abikogusse vastuvõtmise kriteeriumid

 

13.1.Abikogusse võetakse vastu esemeid, käsikirju, dokumente, tekstiile, mis ei vasta põhikogusse vastuvõtmise kriteeriumitele, kuid väärivad säilitamist teadusliku, haridusliku või eksponeerimise eesmärgil.

14. Kasutuskogusse vastuvõtmise kriteeriumid

 

14.1.Kasutuskogusse võetakse vastu esemeid ja trükiseid, mis dubleerivad põhi- või abikogu, kuid mida läheb vaja muuseumiprogrammide ja muude ürituste läbiviimisel.

15. Kogude täiendamise prioriteedid

 

15.1.Esemekogu

15.1.1.Seisuga 31.12.2010 oli esemekogus 10607 museaali.

Kogu sisaldab põllumajandustehnikat, etnograafilisi põllutööriistu, majapidamis- ja tarbeesemeid, praeguse Maaülikooli ja põllumajanduslike koolide õppematerjale.

15.1.2.Kogu täiendamise prioriteetideks on:

•Nõukogudeaegne tehnika:

traktorid T-150K, ЮМЗ-6, MTЗ-50, 52, 82, СХТЗ 15/30;

põhupallitajad ;

sõnnikulaotajad;

iseliikuv silokombain E-280, 281;

iseliikuvad niidukid;

kombainid CK-4, Нива, Kолос;

lohisti KУH-10;

väetisekülvikud;

heinaniidukid KC-2,1, KPH-2,1;

mürgipritsid;

kultivaatorid,

adrad;

kartulisorteer TЗK-30;

loomakasvatuses kasutatud automaatjootjad;

söödakärud;

šassiitraktor T-16;

söödasegajad;

ratastraktor T-25;

lüpsiaparaat Impulsa;

elektripiitsad;

lapatsid;

hambakäiad

Autod :

ЗИЛ-157;

ГАЗ-21, 24, 52, 53, 69;

ИЗ-15, 27;

AЗ-469, 450, 452;

Победа M-20

Mootorrattad:

ИЗ-56 (külgkorviga);

M-72 (külgkorviga);

omavalmistatud tööriistad, maaharimisvahendid (heinaniidukid, adrad, äkked, aiatraktorid, mürgipritsid jne)

•Enne Teist maailmasõda Eestis toodetud tehnika järgnevatelt firmadelt:

Anderson Petserimaalt (tuulimasinad);

Austla Elvast (adrad, äkked, kultivaatorid);

Baltika Paidest (petrooleumimootor UKU);

Boguševski Petserimaalt (tigutriöörid);

Kuurberg Raasikult (rehepeksumasinad);

Lõoke Tartust (adrad);

Ots Tartust (puhtimisseadmed, pritsid, tolmutid);

Peets Tartust (meiereide sisseseade);

Raack Tartust (külvikud);

Sinka Põltsamaalt (piimavannid);

Tamm Loksalt (kartulimutid);

Lesta/Lellep Tartust (rehepeksumasin);

Saretok Valgast (külvimasinad, juurviljaäkked);

Faure/Tegur Tartust (külvikud);

Ratnik Tartust (viljasorteerid, kartulivõtumasinad);

Krull Tallinnast (adrad);

ETK Tallinnast (viljapeksumasina;

Lõhmus Rakverest (adrad);

Seiler Pärnust (viljapeksumasinad),

Stryck Pärnust (mootorid);

Pohrt Viljandist (turbahundid)

•Eesti Põllumajandustehnika Tootmiskoondistes valmistatud põllumajandustehnika

•Maaelu-ja põllumajandusega tihedalt seotud tootmisalade tehnika (puidu-, turbatööstus)

•Maakodu tarbeesemed ja mööbel

15.2.Dokumentide- ja käsikirjade kogu

15.2.1.Seisuga 31.12.2010 oli põhikogus 11623 säilikut.

Dokumentide ja käsikirjade kogu sisaldab materjale taime- ja loomakasvatuse, maaparanduse, mehhaniseerimise, aianduse ja mesinduse, hariduse, põllumajanduslike organisatsioonide tegevuse ning teiste nendega seotud valdkondade kohta. Dokumentidest on tähelepanuväärsemad talukohtade ostu-, müügi- ja rendilepingud, talukaardid, maaparandusplaanid, mitmesugused majapidamisraamatud, põllumajandusnäituste auhinnatunnistused. Peaaegu täielikult on esindatud mitmete põllumajanduslike organisatsioonide, nagu Eesti Sordiparanduse Selts ja Eesti Loomaarstide Koda , dokumentatsioon. Lünklikumalt on esindatud materjalid nõukogude okupatsiooniaegsete majandite ja teadusasutuste kohta, hoopis vähe on dokumente perioodist peale iseseisvuse taastamist. Olulist tähtsust omavad põllumajandusteadlaste Leo Rinne, Nikolai Rootsi, August Miljani, Jüri Kuuma, Aimu Reintami ja paljude teiste uurimused. Märkimist väärivad veel põllumajandusteadlaste isikuarhiivid (Jaan Mägi, Elmar Haller, Osvald Hallik, Peeter Kutti, Jaak Ümarik jt.). Abikogus on olulisel kohal omaaegse EPA üliõpilaste diplomitööd ning ka mitmesugused projektid.

15.2.2.Kogu täiendamise prioriteetideks on:

•Dokumendid ja käsikirjad 1980. aastate lõpust kuni tänapäevani.

Põllumajandusreformiga toimunud muutused (nõukogudeaegsete majandite likvideerimine, talude tagastamine, aktsiaseltside ja osaühingute kujunemine ning nende edasine saatus, ühistegevus) kajastavad dokumendid, mälestused, uurimistööd.

•Nõukogude okupatsiooni perioode puudutavate materjalide kogumise jätkamine.

Majandites toimunud muutusi kajastavad materjalid (kolhooside, sovhooside liitmisega seotud dokumendid, mälestused, majandite kroonikad, laualehed, koosolekute protokollid, põllumajandusehitiste ja maaparandustöödega seotud projektid ning plaanid, mehhaniseerimise käiku kajastavad dokumendid ja mälestused, isikliku majapidamisega seotud dokumendid, mälestused elust-olust maal, ka töökultuurist).

Majandi juhtide ja teiste töötajate tegevusega seotud materjalid.

• Saksa okupatsiooni (1941-1944) aegsete materjalide täiendamine.

Omanikukirjad ja muud taludokumendid, seotud mitmesuguste kohustustega, ühistegevust kajastavad dokumendid ja mälestused.

•Põllumajandusharidust kajastavad dokumendid ja käsikirjad kõikidel eelnimetatud perioodidel.

Koolide asjaajamisdokumendid, koolis töötanud või õppinud isikute mälestused, uurimistööd, erialade tutvustused.

•Talude käekäiku puudutavad dokumendid, nendega seotud mälestused või uurimistööd kuni tänase päevani.

•Põllumajandusteadlaste uurimistööd, nende tegevusega seotud dokumendid

•Eesti Põllumajandusmuuseumi tutvustavad reklaammaterjalid ja projektid.

15.3.Fotokogu

15.3.1.Seisuga 31.12.2010. oli kogus 30436 fotot ja 371 klaasnegatiivi.

Kogu sisaldab peamiselt must-valgeid fotosid ja negatiive Eesti maaelust alates 19.sajandi lõpust kuni tänapäevani. Fotodele on jäädvustatud kõige erinevamaid töid maaharimisest rehepeksuni, karjakasvatust, aiandust, mesindust, põllumajandusseltside tegevusest, haridusest, perekonnaelust.

15.3.2.Kogu täiendamise prioriteetideks on:

•Fotod kõikidest põllumajandusvaldkondadest (põllundusest, loomakasvatusest, veterinaariast, aiandusest, mesindusest, põllumajandusharidusest, põllumajanduslikust ehitustegevusest, maaparandusest, metsandusest), samuti fotod tänapäevastest loomapidamishoonetest, liha- ja piimatööstustest, põllumajanduskoolidest, mahetootmisest, põllumajandustehnikast, põllumajandusnäitustest, kutsevõistlustest, toodangu hoidmisest ja turustamisest, looma- ja linnutõugudest, inimestest töökohtadel.

•Fotod Eesti Põllumajandusmuuseumi tegevusest.

15.4.Filmikogu

15.4.1.Seisuga 31.12.2010 oli kogus 141 filmi, neist enamik 35 mm või 16 mm filmil, 65 aga diafilmid. Sisult jaguneb kogu peamiselt kaheks:

•Dokumentaalfilmid mitmesuguste põllumajanduslike tööprotsesside jäädvustamisest, millest enamiku on teinud Eesti Põllumajandusmuuseum ise aastatel 1972-1987.

•Õppe- ja reklaamiotstarbelised filmid uute põllumajanduslike tehnoloogiate, meetodite jms kohta, millest enamik pärineb teistest toonastest liiduvabariikidest.

15.4.2.Kogu täiendamise prioriteetideks on:

•Amatöörfilmid põllumajandusest ja maaelust.

•Tallinnfilmi ja Eesti Reklaamfilmi õppe-, populaarteaduslikud või tellitud põllumajandusteemalised filmid.

15.5.Videokogu

15.5.1.Seisuga 31.12.2010 oli kogus 224 videot. Kogu sisaldab peamiselt Eesti Põllumajandusmuuseumi enda ürituste ja mitmesuguste maaelualaste sündmuste kroonikat alates 1980. aastate lõpust ja põllumajandus-, maaelu- ja looduskaitsealaseid videofilme.

15.5.2.Kogu täiendamise prioriteetideks on:

•Videosalvestused intervjuudest põllumajandustegelastega.

•Tänapäeva põllumajandustehnikat, -tootmist ja põllumajandussaaduste töötlemist tutvustavad videoklipid.

•Restaureerimise õppevideod.

•Videod Eesti Põllumajandusmuuseumi tegevustest.

15.6.Fonokogu

15.6.1.Seisuga 31.12.2010 oli 7 ühikut intervjuusid, konverentside ja muude sündmuste salvestusi ning Eesti Põllumajandusmuuseumiga seotud raadiosaateid.

15.6.2.Kogu täiendamise prioriteetideks on:

•Helisalvestused intervjuudest põllumajandustegelastega, põllumajanduse või maaeluga seotud sündmustest, kui pole nende kohta filmi- või videosalvestusi.

•Helisalvestused Eesti Põllumajandusmuuseumi tegevustest.

15.7.Kunstikogu

15.7.1.Seisuga 31.12.2010 oli kogus 403 museaali.

Suurema osa kunstikogust moodustavad akadeemiliste ja tegevpõllumeeste portreed ja büstid. Ülenurme mõisahäärberi ees seisab prof. Elmar Halleri pronksist rinnakuju (autor Mati Karmin). Büstidest on märkimisväärsem ka pronksi valatud legendaarne kolhoosiesimees Heino Marrandi.

Ilmar Malinilt on mitmete põllumajandustegelaste portreed (Julius Aamisepp, Friedrich von Berg, Aleksander Eisenschmidt, Mihkel Pill ja Eesti Põllumajandusmuuseumi asutaja Jüri Kuum). Efraim Allsalult on Carl Robert Jakobsoni, Osvald Halliku ja Heinrich Naruski portreed, Enn Tegovalt põllumajanduse edendaja ja poliitiku Jaan Hünersoni portree, Mihkel Ruubenilt Väimela Põllumajanduskooli juhataja (1923–1944) Peeter Kitzbergi portree, Toomas Vindilt põllumajandusteadlase Endel Vindi portree. Omaette väärtuseks on Olev Soansi graafilised lehed Eesti põllumajanduse arenguteedest. Silmapaistev on ka Kalju Leiva eksliibriste kogu.

15.7.2.Kogu täiendamise prioriteedid on:

•Põllumajandusteemasid ja -tegelasi kujutavad kunstiteosed.

15.8.Tekstiilikogu

15.8.1.Seisuga 31.12.2010 oli tekstiilikogus 92 museaali, peamiselt põllumajandustöötajate töö- ja argiriietus.

15.8.2.Kogu täiendamise prioriteetideks on :

•Maakodu tekstiilid.

•Autasud.

•Põllumajadustöötajate riietus, sh eritöödel kasutatud riietus.

15.9.Raamatukogu

15.9.1.Seisuga 31.12.2010 oli arhiivraamatukogus 2410, põhikogus 22457 ja kasutuskogus 1279 raamatut.

Raamatukogu sisaldab eesti- ja võõrkeelseid põllumajandusalaseid trükiseid: raamatuid, brošüüre, ajakirju, informatsiooni- ja reklaamlehti, afišše, konverentside ja nõupidamiste kutseid, teese. Valikuliselt on kirjandust metsamajanduse, kalakasvatuse ja põllumajandussaaduste töötlemise alalt.

19. sajandist on raamatuid üle 500, aastaist 1900–1920 ligikaudu 1800.

15.9.2. Kogu täiendamise prioriteetideks on:

• Eesti Maaülikooli professorite jt põllumajandustegelaste kogud, väljaanded (uurimused, artiklikogumikud, monograafiad, elulooraamatud).

•Põllumajanduslike uurimisasutuste väljaanded.

•Põllumajanduslike õppeasutuste õppematerjalid ja väljaanded.

•Põllumajanduserialane kirjandus: tehnikakataloogid, veterinaariat, mesindust, aiandust, maaharimist ja loomakasvatust käsitlevad trükised, erialased sõnaraamatud, leksikonid, teatmeteosed, statistilised väljaanded Eesti Vabariigi (1919-40) ja taasiseseisvuse (pärast 1991.a) perioodist.

•Kaasaegne perioodika

Kodu ja Aed;

Kodukiri;

Eesti Loodus;

Pere ja Kodu,

Eesti Mets;

Oma Hobu;

Maakodu;

Maaleht;

Maamajandus;

Eesti Naine;

Agraarteadus;

Agronoomia;

Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi Toimetised;

Akadeemia;

Muuseum;

Tuna;

Mäetagused

16.Kokkuvõtteks

16.1.Kogumistegevuse põhisuunad aastateks 2011-15 on juhendiks Eesti Põllumajandusmuuseumi töötajatele ja avalikkusele.